Kümmetäpp-lepatriinu
Kümmetäpp-lepatriinu on väike ümar lepatriinu, kellele meeldib end ehtida. Ta võib olla punane, oranž või pruun ja tal võib olla palju täppe või üldse mitte ühtegi. Mõni on peaaegu must, oranžide täppidega. Ta on kasulik kütt puudel ja põõsastel.

Kui suur ta on?
Kui pikk ta on?
Kui suur on Kümmetäpp-lepatriinu SINUGA võrreldes?
Lihtsalt matemaatika sinu brauseris. Midagi ei salvestata ega saadeta kuhugi.
Kui kiire ta on?
Lõbusad faktid
Kuigi teda kutsutakse kümmetäpiks, võib tal olla 0 kuni 12 täppi ja väga harva isegi 15.
Tal on kolm peamist välimust: hele mustade täppidega, tume heleda servaga ja tume oranžide või punaste täppidega.
Tema jalad ja tundlad on tavaliselt pruunid või oranžid.
Talvel peidavad täiskasvanud end langenud lehtede alla.
Tema teadusliku nime andis esimesena Carl Linné, kuulus teadlane, kes pani nime paljudele taimedele ja loomadele.
Kõige sagedamad küsimused: Kümmetäpp-lepatriinu
?Kas kümmetäpp-lepatriinul on alati kümme täppi?
Ei. Tal võib üldse täppe mitte olla või neid võib olla 12 või isegi 15.
?Mida kümmetäpp-lepatriinu sööb?
Lehetäisid, tillukesi mahla imevaid putukaid puudel ja põõsastel.
?Kui suur on kümmetäpp-lepatriinu?
Umbes 3,5 kuni 5 millimeetrit pikk, natuke väiksem kui seitsetäpp-lepatriinu.
Mutukatundjatele
- Teaduslik nimi
- Adalia decempunctata
- Nime andis
- Linnaeus, 1758
- Rühm
- Lepatriinud
- Sugukond
- Coccinellidae
- Liigitus
- Insecta > Coleoptera > Coccinellidae
- Maailmajaod
- Euroopa, Aafrika, Aasia
- Tuntud ka kui
- Ten-spotted ladybird, Ten-spotted lady beetle
Kust faktid pärinevad
- Adalia decempunctata (Wikipedia, CC BY-SA 4.0): milline ta välja näeb, kus ta elab, mida ta sööb, suurused ja lõbusad faktid, lihtsate sõnadega ümber jutustatud.
- Picture by Magnefl. CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons. The round sticker of this bug is cut from the same picture.
Kui me millegagi eksisime, siis vabandust, me oleme mutukafännid, mitte teadusajakiri. Kirjuta meile aadressil [email protected] ja me parandame vea ära.